Üldine info
MTÜ Võrtsjärve Ühendus on asutatud 19. aprillil 2006.a. ning registrisse kantud 23. mail 2006.a.
MTÜ asutajaliikmeteks on 8 omavalitsust (Kõo, Saarepeedi, Viiratsi, Kolga-Jaani, Tarvastu vald ja Võhma linn Viljandimaalt ning Rannu ja Rõngu vald Tartumaalt) ning iga omavalitsuse territooriumil tegutsev üks ettevõtja ja üks mittetulundusühing. Praegu kuuluvad MTÜ Võrtsjärve Ühendus koosseisu Põhja-Sakala vald (Võhma linn, Kõo piirkond), Viljandi vald (Kolga-Jaani piirkond), Elva vald (Rannu ja Rõngu piirkond).
MTÜ juhtimiseks on moodustatud 5 liikmeline volinike koosolek, kuhu kuuluvad Aivar Kuuskvere (MTÜ Käo), Maano Koemets (Elva vallavalitsus), Avo Põder (Põhja-Sakala vallavalitsus), Märt Laansalu (OÜ-st ML Eeriksaare) ning Jaanus Priks (OÜ Ispre). Volinike koosoleku esimehe ülesandeid täidab Aivar Kuuskvere.
Moodustatud mittetulundusühingu eesmärgiks on ühise tegevuspiirkonna, mis moodustub ühiste majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete huvidega Võrtsjärve läheduses asuvate omavalitsuste territooriumist, arendamine läbi kohaliku initsiatiivi, tuginedes kolme sektori- avaliku, era- ja mittetulundusliku- partnerlusele ja koostööle.
Et partnerlusprintsiip oleks tagatud MTÜ igal otsustustasandil, on ühingu põhikirja sisse kirjutatud nõue, et otsuste vastuvõtmisel peab avaliku sektori , ehk omavalitsuste esindajate osakaal olema alati alla 50 %.
Moodustatud ühing on avatud uute liikmete vastuvõtuks, liikmeks astumiseks on vajalik esitada ühingu juhatusele kirjalik avaldus ja kahe sama omavalitsuse haldusterritooriumil tegutseva ühingu liikme soovitus.
MTÜ on seadnud endale ülesandeks välja selgitada ja arendada läbi praktiliste tegevuste ja investeeringute just neid valdkondi, mis kõige tulemuslikumalt aitavad kaasa piirkonna arengule ja loovad eeldused uute töökohtade tekkeks.
LEADER tüüpi meetme tegevusvaldkonna 1 taotlus koostati juba kõigi piirkondade ning erinevate partnerite osalusel ja kaasamisega. Toimus kuus piirkondlikku arenduskoosolekut kõigi KOV-de esindajate osalusel. Läbi viidi arendusarutelud Ühingu kahe juhatuse koosoleku ja ühe üldkoosoleku raames. Nende arendusürituste tulemusena koostati ka kohaliku tegevusgrupi sihtgruppide kokkuvõte ning arenguvajaduste, arengustrateegia prioriteetide ja probleemide kokkuvõte.
Tegevusgrupiga on liitunud kokku 65 liiget. Suure tõuke selleks andsid piirkonniti läbiviidud arenduskoosolekud, kus tutvustati ka LEADER põhimõtteid ja koostöö võimalusi.
Ühingu liikmeteks on lisaks kaheksale omavalitsusele 25 ettevõtjat ja 32 mittetulundussektori esindajat. Kuna kohaliku tegevusgrupiga on liitunud tegevuspiirkonna aktiivsemad tegijad, siis enamusel mittetulundusühingutel on kogemus koostööprogrammide algatamisel ja elluviimisel ning piirkondlike ühisürituste korraldamisel ja neis osalemisel. Enamus ettevõtete esindajatest on osalenud piirkondike ja omavalitsuse arengukavade väljatöötamisel ning olnud partnerid ja toetajad kohalike avalike spordi- ja kultuuriürituste korraldamisel.
MTÜ Võrtsjärve Ühenduse liikmeks astumisel täitsid kõik kandidaadid liikmeks astumise avalduse lisana organisatsiooni cv, millest nähtub nende organisatsioonide osalemine kohaliku omaalgatuse ja koostööprogrammide rakendamisel ning osalemine piirkondliku arengu kavandamise protsessis. Samuti on ära toodud organisatsioonide peamised koostööpartnerid.
MTÜ Võrtsjärve Ühenduse juhatus peab oluliseks, et piirkonna arengustrateegia väljatöötamise protsessis osaleksid erinevad elanike- ja huvigrupid, mis tagaks ka selle, et saadav investeeringuraha läheks just sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse ja kasu oleks kõigile.
Piirkonnal on väga pikaajaline koostöökogemus. MTÜ Võrtsjärve Ühendus ning tema liikmed tuginevad pikaajalisele ühistöö kogemusele. 1998. aasta lõpus algatasid seitsme Võrtsjärve äärse kohaliku omavalitsuse juhid - Tarvastu, Viiratsi, Kolga-Jaani, Rannu, Rõngu, Puka ja Põdrala vallad ning Viljandi, Tartu ja Valga maavalitsused laiapõhjalise arutelu piirkonna arendamise võimalustest ning kirjutasid alla ühiskavatsuste protokollile. 03. mail 2000. a. asutati Võrtsjärve Sihtasutus, milline seni on koordineerinud eeskätt turismialast ühistegevust ja partnerlust piirkonnas.
Koostatud on neli kogu piirkonda käsitlevat ja haaravat arengukava või arengudokumenti:
(1) Esimene Võrtsjärve piirkonna arengukava aastateks 2000 – 2005 (2000);
(2) Sellele järgnes vahetult Võrtsjärve piirkonna üldplaneeringu koostamine (2003);
(3) Nüüdseks on arengukava uuendatud Võrtsjärve piirkonna arengukavana 2006 – 2010 (2005);
(4) Valminud on Võrtsjärve piirkonna turismistrateegia 2015 (2005).
Neid arengudokumente arvestati ka LEADER-piirkonna integreeritud arengustrateegia koostamisel.
Piirkondliku arengustrateegia koostamisel on oluline määratleda piirkonna sarnased ja ühishuvid ning neil põhinevad koostöövaldkonnad. Pärast seda tuleb koostööressursid suunata just olulistele koostöövaldkondadele.
Selles arendustegevuse kavandamise protsessis ja arendustöös endas on oluline arvestada partnerluspõhimõtteid ning kaasata erinevad osalised ning sihtgrupid.
LEADER strateegia väljatöötamine toimus kõigi piirkondade ning erinevate partnerite osalusel ja kaasamisega. Toimusid piirkondlikud arenduskoosolekud kõigi KOV-de esindajate osalusel.
