Põhikiri
MITTETULUNDUSÜHINGU
VÕRTSJÄRVE ÜHENDUS
PÕHIKIRI
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Mittetulundusühingu nimetus on MTÜ VÕRTSJÄRVE ÜHENDUS ( edaspidi -Ühing ).
1.2. Ühingu
juhatuse asukoht : Vaksali 2, Viljandi.
1.3. Ühingu
tegevus hõlmab Viljandi valla
Kolga-Jaani piirkonda, Põhja-Sakala valla Kõo ja Võhma piirkonda, Elva valla
Rannu ja Rõngu piirkonda.
1.4. Ühing on
asutatud 19. aprillil 2006.a.
1.5. Ühing on
eraõiguslik juriidiline isik ja omab Eesti Vabariigi seadustes ettenähtud
õigus– ja teovõimet.
1.6. Ühing on
avatud liikmelisusega organisatsioon.
1.7. Ühingu
majandusaasta algab 1. jaanuaril ning lõpeb 31.detsembril.
2. TEGEVUSE
EESMÄRGID ON:
2.1. Ühingu
põhieesmärk on kohaliku initsiatiivi ning kohaliku elu arendamine,
tegevuspiirkonna integreeritud strateegia koostamine, elluviimine ja arendamine
tuginedes kolme sektori partnerlusele
2.2. Ühingu
alaeesmärkideks on:
2.2.1. Maapiirkondades töökohtade loomine ning
alternatiivpõllumajandusele kaasaaitamine;
2.2.2. Kohalikele toodetele lisaväärtuse andmine, turgudele
ligipääsu avardamine läbi kollektiivse tegevuse, uute piirkondlikust eripärast
lähtuvate toodete ja teenuste väljatöötamine;
2.2.3. Elukvaliteedi parandamisele kaasaaitamine;
2.2.4. Loodus-ja kultuuriväärtustele parima kasutuse
leidmine, turismi arendamine;
2.2.5. Loodushoid ja keskkonnasäästlik majandamine;
2.2.6. Sotsiaalsete riskide vähendamine ja rehabilitatsioon;
2.2.7. Seoste leidmine ja koostöö algatamine erinevate
majandussektorite vahel;
2.2.8. Sotsiaalteenuste pakkumise ja korralduse arendamine,
sealhulgas teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine;
2.2.9. Omaalgatuslike tegevuste toetamine ja koostöö
arendamine erinevate valdkondade vahel;
2.2.10. Konkurentsivõime toetamine uute teadmiste ja
tehnoloogiate kasutuselevõtmisega;
2.2.11. Kohaliku elu edendamine, tuginedes kolme sektori
partnerlusele (avalik, ettevõtlus- ja mittetulundussektor);
2.2.12. Piirkonna eripärast lähtudes toodete ja teenuste
väljatöötamine, neile kollektiivse tegevuse abil uute turgude leidmine.
3. EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS ÜHING:
3.1. Esindab
oma liikmeid riigiasutustes, omavalitsustes ja teistes organisatsioonides;
3.2. Täidab
liikmesorganisatsioonide vastastikust abistamist ja omavahelist koostööd
korraldavat funktsiooni;
3.3. Arendab igakülgset rahvusvahelist koostööd
teiste riikide ja piirkondade, samuti organisatsioonide, liikumiste ja ettevõtetega;
3.4. Valmistab, tellib, ostab, müüb ja vahetab teavet, sh kirjalikke õppe- ja
teabematerjale, trükiseid ja muid infokandjaid;
3.5. Viib läbi
õppusi, seminare, konverentse ning toetab õpiringide ja arengurühmade tegevust;
3.6. Pakub
tehnilist abi tegevuspiirkonnas tehtavatele uuringutele;
3.7. Nõustab
omavalitsusi, ettevõtjaid ja kodanikeühendusi investeerimisvajaduste ja
prioriteetide osas;
3.8. Taotleb
raha põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks;
3.9. Korraldab piirkonna tegevusprojektide
rahastamist, nõustamist ja teostab järelvalvet. Korraldab konkursse
projektiideede saamiseks;
4. ÜHINGU LIIKMEKS VASTUVÕTMISE NING ÜHINGUST
VÄLJAASTUMISE JA VÄLJAARVAMISE KORD NING TINGIMUSED
4.1. Ühingu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda
juriidiline isik, kes vastab liikmetele esitatavatele nõuetele, soovib arendada
ühingu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust, kohustub täitma ühingu põhikirja
ning üldkoosoleku, volinike koosoleku ja juhatuse otsuseid. Asutajaliikmed
loetakse ühingu liikmeteks.
4.2. Liikmeteks on:
4.2.1. avaliku sektori esindajatest kohalikud
omavalitusüksused ( edaspidi omavalitsused);
4.2.2. mittetulundussektori esindajatest
mittetulundusühingud, mis ei ole avaliku sektori valitseva mõju all;
4.2.3. ettevõtlussektori esindajatest äriühingute esindajad
või äriregistris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.
4.3. Iga esindatud omavalitsuse kohta kuulub
liikmeskonda vähemalt üks sama omavalitsuse haldusterritooriumil tegutseva
ettevõtlussektori esindaja ja mittetulundussektori esindaja. Ühing on avatud
uute liikmete vastuvõtuks ning liikmeskond on avalik.
4.4. Avaliku
sektori osakaal igal ühingu organi otsustustasandil peab jääma alla 50 %.
4.5. Ühingu
tegevuspiirkonnaks loetakse maapiirkonda, mille territoorium langeb kokku
ühingu liikmeks olevate omavalitsuste, või nende osade, piiridega.
4.6. Ühingusse
võivad kuuluda kohalikud omavalitsused, mis tervikuna või oma territooriumi
osaga moodustavad ühtse tervikliku geograafilise piirkonna, millel on ühine
majanduslik ja sotsiaalne huvi.
4.7. Ühingu
sisseastumismaksu ei kehtestata.
4.8. Ühingu
liikmeks astumiseks esitab isik juhatusele kirjaliku avalduse. Ühingu liikmeks
vastuvõtmise otsustab juhatus 2 kuu jooksul.
4.9. Ühingust
väljaastumiseks esitab liige Ühingule kirjaliku avalduse.
4.10. Ühingu
liikme võib ühingust välja arvata volinike koosoleku otsusega, kui ta:
4.10.1. kahjustab
oma tegevusega ühingu nime või mainet;
4.10.2. on jätnud
täitmata põhikirjast tuleneva või ühingu organite poolt talle pandud kohustuse;
4.10.3. ei ole
majandusaasta lõpuks tasunud ühingu liikmemaksu ega taotlenud tasumistähtaja
pikendamist;
4.10.4. ei ole
viimase kolme aasta jooksul osalenud ühelgi ühingu üldkoosolekul;
4.10.5. kasutab oma
liikmestaatust kõlvatu konkurentsi tekitamiseks.
4.11. Ühingu
liikme väljaarvamise otsustab volinike koosolek. Liikmel, kelle väljaarvamise
küsimust arutatakse, on õigus osaleda volinike koosolekul ja esineda oma
seisukohaga antud asjas.
4.12. Volinike koosoleku poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda
väljaarvamise küsimuse käsitlemist väljaarvamisele järgneval ühingu
üldkoosolekul.
5. LIIKMETE
ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
5.1. Ühingu
liikmetel on muude seaduses ja põhikirjas ettenähtud õiguste kõrval õigus:
5.1.1. osaleda
hääleõigusega üldkoosolekul;
5.1.2. olla
valitud ühingu organite liikmeks;
5.1.3. saada
ühingu juhatuselt ja muudelt organitelt teavet ühingu tegevuse kohta;
5.1.4. kasutada
ettenähtud korras ühingu vara ning saada liikmetele ettenähtud soodustusi.
5.2. Ühingu
liige on kohustatud:
5.2.1. järgima
ühingu põhikirja ja häid tavasid;
5.2.2. osalema
ühingu tegevuses ning täitma talle üldkoosoleku, volinike koosolekuga või
juhatuse otsustega pandud
kohustusi;
5.2.3. tasuma
üldkoosoleku poolt määratud tähtajaks ühingu liikmemaksu (jooksva aasta eest
tuleb liikmemaksu maksta ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb aasta kestel).
6. ÜLDKOOSOLEK
6.1. Ühingu
kõrgeimaks organiks on ühingu üldkoosolek.
6.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
6.2.1. põhikirja muutmine;
6.2.2. eesmärgi
muutmine;
6.2.3. volinike
koosoleku liikmete määramine ja tagasikutsumine;
6.2.4. juhatuse
liikmete määramine ja tagasikutsumine;
6.2.5. majandusaasta aruande kinnitamine
6.2.6. juhatuse
või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise
otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;
6.2.7. ühingule
kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja
asjaõigustega koormamise otsustamine ja
tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;
6.2.8. liikmemaksu maksmise korra ja suuruse kinnitamine;
6.2.9. muude
küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste
organite pädevusse.
6.3. Ühingu
üldkoosoleku kutsub kokku juhatus:
6.3.1. majandusaasta aruande kinnitamiseks;
6.3.2. juhul,
kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu
liikmetest või kui seda nõuab revisjonikomisjon;
6.3.3. tegevusstrateegia kinnitamiseks;
6.3.4. muudel
juhtudel, kui ühingu huvid seda nõuavad.
6.4. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatatakse igale liikmele kirjalikult või
e-postiga vähemalt 7 päeva ette.
6.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline kui sellel osaleb vähemalt 1/3 ühingu
liikmete arvust.
6.6. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole
koosolekul osalenud ühingu liikmetest ning seadus ei näe ette suurema häälteenamuse nõuet.
6.7. Ühingu
eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10
ühingu liikmete nõusolek.
6.8. Ühingu
nimel teostatavate tehingute lubatud maksimaalne suurus ilma üldkoosoleku
eelneva nõusolekuta otsustab üldkoosolek.
7. VOLINIKE
KOOSOLEK
7.1. Volikogu
koosoleku koosseisu kuulub 5 liiget. Kohaliku omavalitsusüksuste esindajate ja
riigi või kohaliku omavalitsusüksuse osalusega eraõiguslike juriidiliste
esindajate esindatus peab olema alla 50%.
7.2. Volinike koosoleku liikmed määrab ametisse
üldkoosolek.
7.3. Volinike koosoleku pädevusse kuulub:
7.3.1. volinike
koosoleku esimehe valimine;
7.3.2. tegevuse
vormide ja meetodite kindlaksmääramine;
7.3.3. ühingu
liikmete väljaarvamine
7.3.4. ühingu
tegevuskava, strateegia koostamine;
7.3.5. põhivara
soetamine, sildfinantseerimislaenude võtmine, vara pantimine, rentimine jm
tehingute tegemine;
7.3.6. juhatuse
liikmete töötasu määramine;
7.3.7. ühingu
vara kasutamine ja käsutamine vastavalt seaduse, käesoleva põhikirja ja
üldkoosoleku otsustest tulenevatele nõuetele;
7.3.8. LEADER-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetusega seotud
kohaliku tegevusgrupi rakenduskava vastuvõtmine;
7.3.9. tegevusgrupi projektitoetuste taotluste menetlemise ja hindamise korra
kinnitamine ning teiste LEADER-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi
toetuse ja projektitoetusega seotud
otsuste vastuvõtmine.
7.3.10. LEADER-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetusega seotud
strateegia rakendamist hindava seirekomisjoni moodustamine;
7.3.11. LEADER-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetusega seotud
projektide valikut tegeva hindamiskomisjoni moodustamine.
7.4. Volinike
koosolekuid viiakse läbi volinike koosoleku esimehe kutsel, vastavalt
vajadusele, kuid mitte harvem, kui kord 3 (kolme) kuu jooksul. Koosolek tuleb
kokku kutsuda ka juhatuse liikme või tegevjuhi nõudmisel. Volinike koosolek on
pädev, kui kohal on üle poolte tema
liikmetest.
7.5. Volinike koosolek võib teha otsuseid koosolekut
kokku kutsumata, elektroonilise hääletamisega. Otsuse vastuvõtmiseks on
vajalik, et kõigile volinikele saadetakse elektrooniliselt koosoleku päevakord
koos otsuste eelnõudega ja teatatakse hääletamise tähtaeg. Otsuse
vastuvõtmiseks elektroonilisel hääletamisel peab osalema üle poole volinike
koosoleku liikmetest ning otsuse vastuvõtmiseks kohaldatakse lihthäälteenamust,
st poolthääli üle 50% elektroonilisel hääletamisel osalenud volinike koosoleku
liikmetest.
7.6. Volinike
koosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Iga volinike koosoleku
liige omab üht häält, kui hääled jagunevad võrdselt, saab otsustavaks volinike
koosoleku esimehe hääl.
7.7. Volinike
koosoleku otsused vormistatakse kirjaliku protokollina, sellele kirjutavad alla
volinike koosoleku esimees ja protokollija. Volinike koosoleku liikmel, kes on
hääletanud otsuse vastu, on õigus esitada kirjalik eriarvamus, eriarvamus lisatakse protokollile. Sellisel
juhul volinike koosoleku liige vabaneb võimalikust vastutusest antud asjas.
7.8. Volinike
koosoleku liikmed, kes oma kohustuste täitmata jätmisega või mittenõuetekohase
täitmisega süüliselt Ühingule kahju tekitanud, vastutavad Ühingu ees
solidaarselt otsese kahju ulatuses. Otsuse nõuete esitamise kohta teeb
üldkoosolek.
7.9. Volinike koosoleku esimees:
7.9.1. korraldab
volinike koosoleku tööd ja esindab Ühingut talle käesoleva põhikirjaga pandud
ulatuses;
7.9.2. juhatab
üldkoosolekuid ja volinike koosolekuid;
7.9.3. annab
ülesandeid Ühingu tegevjuhile ja kontrollib tema tegevust;
7.9.4. on
aruandekohustuslik üldkoosoleku ees;
7.9.5. äraolekul
asendab teda esimehe volitusel üks
volinike koosoleku liikmetest.
8. ÜHINGU
JUHATUS
8.1. Juhatus juhib ühingu jooksvat tegevust ning
vastutab üldkoosoleku ja volinike koosoleku otsuste täitmise eest;
8.2. Juhatus on 1 - 3 liikmeline alaliselt tegutsev
juhtimisorgan. Juhatuse esimehe ja liikmete pädevusnõuded, lepingu tingimused
ja tasu määrab volinike koosolek, lepingu sõlmib volinike koosoleku esimees;
8.3. Osaleb kõigi küsimuste ettevalmistamisel, mis
vastavalt põhikirjale kuuluvad otsustamisele üldkoosolekul või volinike
koosoleku istungil;
8.4. Juhatus käsutab käesoleva põhikirja nõudeid
arvestades ühingu vara ja vahendeid, esindab ühingut kõigis toimingutes ja
tehingutes ning võib selleks volitada teisi isikuid; kirjutab alla lepingutele,
muudele tehingutele ja kohustustele;
8.5. Juhatus:
8.5.1. rakendab
volinike koosolekuga kooskõlastatult tööle ühingu büroo ja juhib büroo tööd;
esindab ühingut;
8.5.2. võtab
vastu uusi liikmeid ja peab arvestust ühingu liikmete ja liikmemaksu tasumise
üle;
8.5.3. korraldab
ühingu raamatupidamise ja esitab revisjonikomisjonile ja/või audiitorile
revideerimiseks vajalikud dokumendid ja selgitused;
8.5.4. koostab
ja esitab vastavalt põhikirjale aastaaruanded;
8.5.5. sõlmib ja
lõpetab lepinguid; korraldab ühingu varade kasutamist ja käsutamist;
8.5.6. määrab
liikmemaksu tasumise tingimused ja korra;
8.5.7. valmistab
koostöös volinike koosolekuga ette iga-aastase tegevusplaani;
8.5.8. valmistab
ette ja esitab kinnitamiseks vastavalt põhikirjale rakenduskava projekti;
8.5.9. annab
selgitusi ja tegevusaruandeid volinike koosolekule ja üldkoosolekule varade
kasutamise kohta ja ülesannete täitmise kohta;
8.5.10. teeb
volinike koosolekule ettepanekud üldkoosolekute vahelisel ajal väljaspool
üldkoosoleku kinnitatud tegevusplaani ja rakenduskava otsuste vastuvõtmiseks,
kui see on ühingu huvides ja kooskõlas ühingu eesmärgiga;
8.5.11. kinnitab hindamise töörühma ettepanekul projektitaotluste
paremusjärjestuse; otsustab teisi volinike koosoleku või üldkoosoleku poolt
talle lahendamiseks antud küsimusi ulatuses, mis ei kuulu ühingu teiste
organite ainupädevusse;
9. REVIDEERIMINE
9.1. Ühingu
raamatupidamise aastaaruande ja haldusaruande revideerimiseks, aga samuti
raamatupidamise õigsuse kontrolliks valitakse üldkoosoleku poolt üks või mitu
revidenti.
9.2. Revidendiks ei või olla Ühingu juhatuse liige, tegevjuht, samuti nende
sugulased;
10. ÜHINGU VARA
10.1. Ühingu vara tekib:
10.1.1. liikmemaksudest;
10.1.2. varalistest
annetustest ja eraldistest;
10.1.3. tulust, mida võidakse saada Ühingu väljaannete
kirjastamisest, müügist ja levitamisest, Ühingu vara kasutada andmisest, põhikirjaliste eesmärkidega
kooskõlas olevate tuluürituste korraldamisest;
10.1.4. muust
tulust, mis on vajalik Ühingu põhikirjalise tegevuse arendamiseks.
10.2. Ühingu vara saavad juhatus ja tegevjuht
kasutada ja käsutada ainult üldkoosoleku poolt kinnitatud tegevuskava ja
eelarve piires. Täiendavate laekumiste kasutamise otsustab volinike koosolek.
10.3. Ühingust
väljaarvamisel või väljaastumisel tasutud liikmemaksu ei tagastata.
11. ÜHINGU
TEGEVUSE LÕPETAMINE
11.1. Ühing
on asutatud määramata ajaks.
11.2. Ühing
reorganiseeritakse üldkoosoleku otsuse alusel. Reorganiseerimisotsuses peab
olema näidatud, kes on ühingu õigusjärglane (õigusjärglased), kellele lähevad üle Ühingu kohustused ja
õigused ning tehakse vastavad muudatused Ühingu põhikirjas. Eelnimetatuga seotud lepingutele
jt. dokumentidele on volitatud alla kirjutama juhatuse esimees.
11.3. Ühing
lõpetatakse vabatahtlikult üldkoosoleku otsusel või sundlõpetatakse seaduses
ettenähtud alustel.
11.4. Ühingu
likvideerimismenetluse viivad läbi likvideerijad. Vabatahtliku likvideerimise
korral on likvideerijaiks juhatuse liikmed.
11.5. Likvideerijatel on kõik juhatuse ja tegevjuhi volitused ning nad
kannavad oma võimaliku süülise käitumisega Ühingule tekitatud kahju eest
solidaarset vastutust.
11.6. Lisaks
seadustes juriidilise isiku lõpetamist reguleerivatele nõuetele:
11.6.1. juhatus ja
tegevjuht koostavad viivitamatult raamatupidamisaruande sellest
likvideerimismenetlusele eelnevast ajast, mille kohta üldkoosolekule aruannet
veel esitatud ei ole;
11.6.2. üldkoosolek
kinnitab aruande;
11.6.3. pärast
likvideerimistoimingute läbiviimist likvideerijad koostavad
likvideerimisbilansi ning aruande, mis peab sisaldama selgitust
likvideerimismenetluse kulgemise, vara realiseerimistoimingute, võlgade maksmise
ja sissenõudmise kohta ning Ühingu vara jaotamise kohta;
11.6.4. Revident
koostab likvideerimisbilansi revisjoni
11.6.5. üldkoosolek
otsustab likvideerimisbilansi heakskiitmise ja likvideerijate vastutusest
vabastamise küsimuse.
11.7. Nõuete
rahuldamisest järelejäänud vara kasutamise ja jaotamise otsustab üldkoosolek.
Ühingu põhikiri on kinnitatud asutamiskoosolekul 19. aprillil 2006.a.
Ühingu põhikiri on muudetud 06. augustil 2008.a.
21. juunil 2012
27. juunil 2014
26. juuni 2019
21. juunil 2021
12. detsembril 2022