Põhikiri
VÕRTSJÄRVE
ÜHENDUS
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Mittetulundusühingu nimetus on MTÜ VÕRTSJÄRVE ÜHENDUS (
edaspidi -Ühing ).
1.2. Ühingu juhatuse asukoht : Vaksali 2, Viljandi.
1.3. Ühingu tegevus hõlmab Viljandi
valla Kolga-Jaani piirkonda, Põhja-Sakala valla Kõo ja Võhma piirkonda, Elva
valla Rannu ja Rõngu piirkonda.
1.4. Ühing on asutatud 19. aprillil 2006.a.
1.5. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik ja omab Eesti Vabariigi
seadustes ettenähtud õigus– ja teovõimet.
1.6. Ühing on avatud liikmelisusega organisatsioon.
1.7. Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ning lõpeb 31.detsembril.
2. TEGEVUSE
EESMÄRGID ON:
2.1. Ühingu
põhieesmärk on kohaliku initsiatiivi ning kohaliku elu arendamine,
tegevuspiirkonna integreeritud strateegia koostamine, elluviimine ja arendamine
tuginedes kolme sektori partnerlusele.
2.2. Ühingu alaeesmärkideks on:
2.2.1. Maapiirkondades
töökohtade loomine ning alternatiivpõllumajandusele kaasaaitamine;
2.2.2. Kohalikele
toodetele lisaväärtuse andmine, turgudele ligipääsu avardamine läbi
kollektiivse tegevuse, uute piirkondlikust eripärast lähtuvate toodete ja
teenuste väljatöötamine;
2.2.3. Elukvaliteedi
parandamisele kaasaaitamine;
2.2.4. Loodus-ja
kultuuriväärtustele parima kasutuse leidmine, turismi arendamine;
2.2.5. Loodushoid
ja keskkonnasäästlik majandamine;
2.2.6. Sotsiaalsete
riskide vähendamine ja rehabilitatsioon;
2.2.7. Seoste
leidmine ja koostöö algatamine erinevate majandussektorite vahel;
2.2.8. Eesti
Euroopa Liidu liikmelisusega kaasnevate võimaluste selgitamine;
2.2.9. Omaalgatuslike tegevuste toetamine ja koostöö arendamine erinevate
valdkondade vahel;
2.2.10. Konkurentsivõime toetamine uute teadmiste ja
tehnoloogiate kasutuselevõtmisega;
2.2.11. Kohaliku elu edendamine, tuginedes kolme
sektori partnerlusele (avalik, ettevõtlus- ja mittetulundussektor);
2.2.12. Piirkonna eripärast lähtudes toodete ja
teenuste väljatöötamine, neile kollektiivse tegevuse abil uute turgude leidmine.
3. EESMÄRKIDE
SAAVUTAMISEKS ÜHING:
3.1. Esindab oma liikmeid riigiasutustes,
omavalitsustes ja teistes organisatsioonides;
3.2. Täidab liikmesorganisatsioonide vastastikust
abistamist ja omavahelist koostööd korraldavat funktsiooni;
3.3. Arendab igakülgset rahvusvahelist koostööd
teiste riikide ja piirkondade, samuti organisatsioonide, liikumiste ja ettevõtetega;
3.4. Valmistab, tellib, ostab, müüb ja vahetab
teavet, sh kirjalikke õppe- ja teabematerjale, trükiseid ja muid infokandjaid;
3.5. Viib läbi õppusi, seminare, konverentse ning
toetab õpiringide ja arengurühmade tegevust;
3.6. Pakub tehnilist abi tegevuspiirkonnas
tehtavatele uuringutele;
3.7. Nõustab omavalitsusi, ettevõtjaid ja
kodanikeühendusi investeerimisvajaduste ja prioriteetide osas;
3.8. Taotleb raha põhikirjaliste eesmärkide
saavutamiseks;
3.9. Korraldab piirkonna tegevusprojektide
rahastamist, nõustamist ja teostab järelvalvet. Korraldab konkursse projektiideede saamiseks;
4. ÜHINGU
LIIKMEKS VASTUVÕTMISE NING ÜHINGUST VÄLJAASTUMISE JA VÄLJAARVAMISE KORD NING
TINGIMUSED
4.1. Ühingu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda
juriidiline isik, kes vastab liikmetele esitatavatele nõuetele, soovib arendada
ühingu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust, kohustub täitma ühingu põhikirja
ning üldkoosoleku, volinike koosoleku ja juhatuse otsuseid. Asutajaliikmed
loetakse ühingu liikmeteks.
4.2. Liikmeteks on:
4.2.1. avaliku sektori esindajatest kohalikud
omavalitusüksused ( edaspidi omavalitsused);
4.2.2. mittetulundussektori esindajatest
mittetulundusühingud, mis ei ole avaliku sektori valitseva mõju all;
4.2.3. ettevõtlussektori esindajatest äriühingute
esindajad või äriregistris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.
4.3. Iga
esindatud omavalitsuse kohta kuulub liikmeskonda vähemalt üks sama omavalitsuse
haldusterritooriumil tegutseva ettevõtlussektori esindaja ja
mittetulundussektori esindaja. Ühing on avatud uute liikmete vastuvõtuks ning
liikmeskond on avalik.
4.4. Avaliku sektori osakaal igal ühingu organi
otsustustasandil peab jääma alla 50 %.
4.5. Ühingu tegevuspiirkonnaks loetakse
maapiirkonda, mille territoorium langeb kokku nende omavalitsuste piiridega, mis on ühingu liikmeteks.
4.6. Ühingusse võivad kuuluda kohalikud
omavalitsused, mis moodustavad ühtse tervikliku geograafilise piirkonna, millel on ühine majanduslik ja sotsiaalne huvi.
4.7. Ühingu sisseastumismaksu ei kehtestata.
4.8. Ühingu liikmeks astumiseks esitab isik
juhatusele kirjaliku avalduse, millele on lisatud kahe sama omavalitsuse
haldusterritooriumil tegutseva ühingu liikme soovitus. Ühingu liikmeks vastuvõtmise
otsustab juhatus 2 kuu jooksul.
4.9. Ühingust väljaastumiseks esitab liige Ühingule
kirjaliku avalduse.
4.10. Ühingu liikme võib ühingust välja arvata volinike
koosoleku otsusega, kui ta:
4.10.1. kahjustab oma tegevusega ühingu nime või
mainet;
4.10.2. on jätnud täitmata põhikirjast tuleneva
või ühingu organite poolt talle pandud kohustuse;
4.10.3. ei ole majandusaasta lõpuks tasunud ühingu
liikmemaksu ega taotlenud tasumistähtaja pikendamist;
4.10.4. ei ole viimase kolme aasta jooksul
osalenud ühelgi ühingu üldkoosolekul;
4.10.5. kasutab oma liikmestaatust kõlvatu
konkurentsi tekitamiseks.
4.11. Ühingu liikme väljaarvamise otsustab volinike
koosolek. Liikmel, kelle väljaarvamise küsimust arutatakse, on õigus osaleda volinike
koosolekul ja esineda oma seisukohaga antud asjas.
4.12. Volinike
koosoleku poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse
käsitlemist väljaarvamisele järgneval ühingu üldkoosolekul.
5. LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
5.1. Ühingu liikmetel on muude seaduses ja
põhikirjas ettenähtud õiguste kõrval õigus:
5.1.1. osaleda hääleõigusega üldkoosolekul;
5.1.2. olla valitud ühingu organite liikmeks;
5.1.3. saada ühingu juhatuselt ja muudelt
organitelt teavet ühingu tegevuse kohta;
5.1.4. kasutada ettenähtud korras ühingu vara
ning saada liikmetele ettenähtud soodustusi.
5.2. Ühingu liige on kohustatud:
5.2.1. järgima ühingu põhikirja ja häid tavasid;
5.2.2. osalema ühingu tegevuses ning täitma talle
üldkoosoleku, volinike koosolekuga või juhatuse otsustega pandud kohustusi;
5.2.3. tasuma üldkoosoleku poolt määratud
tähtajaks ühingu liikmemaksu (jooksva aasta eest tuleb liikmemaksu maksta ka
siis, kui ta liikmelisus lõpeb aasta kestel).
6. ÜLDKOOSOLEK
6.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on ühingu
üldkoosolek.
6.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
6.2.1. põhikirja muutmine;
6.2.2. eesmärgi muutmine;
6.2.3. volinike koosoleku liikmete määramine ja
tagasikutsumine;
6.2.4. juhatuse liikmete määramine ja
tagasikutsumine;
6.2.5. majandusaasta aruande kinnitamine
6.2.6. juhatuse või muu organi liikmega tehingu
tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;
6.2.7. ühingule kuuluvate kinnisasjade ja registrisse
kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud
tehinguteks;
6.2.8. liikmemaksu maksmise korra ja suuruse
kinnitamine;
6.2.9. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole
seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
6.3. Ühingu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus:
6.3.1. majandusaasta aruande kinnitamiseks;
6.3.2. juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust
ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest või kui seda nõuab revisjonikomisjon;
6.3.3. tegevusstrateegia kinnitamiseks;
6.3.4. muudel juhtudel, kui ühingu huvid seda
nõuavad.
6.4. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatatakse igale
liikmele kirjalikult või e-postiga vähemalt 7 päeva ette.
6.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline kui sellel
osaleb vähemalt 1/3 ühingu liikmete arvust.
6.6. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle
poolt on üle poole koosolekul osalenud ühingu liikmetest ning seadus ei näe
ette suurema häälteenamuse nõuet.
6.7. Ühingu eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 ühingu liikmete nõusolek.
6.8. Ühingu nimel teostatavate tehingute lubatud
maksimaalne suurus ilma üldkoosoleku eelneva nõusolekuta otsustab üldkoosolek.
7. VOLINIKE KOOSOLEK
7.1. Volinike koosoleku
koosseisu kuulub 5 liiget. Kohaliku
omavalitsusüksuste esindajate ja riigi või kohaliku omavalitsusüksuse osalusega
eraõiguslike juriidiliste esindajate esindatus peab olema alla 50%.
7.2. Volinike koosoleku liikmed määrab ametisse üldkoosolek.
7.3. Volinike koosoleku pädevusse kuulub:
7.3.1. volinike koosoleku esimehe valimine;
7.3.2. tegevuse vormide ja meetodite
kindlaksmääramine;
7.3.3. ühingu liikmete väljaarvamine
7.3.4. ühingu tegevuskava, strateegia koostamine;
7.3.5. põhivara soetamine,
sildfinantseerimislaenude võtmine, vara pantimine, rentimine jm tehingute
tegemine;
7.3.6. juhatuse liikmete töötasu määramine;
7.3.7. ühingu vara kasutamine ja käsutamine vastavalt
seaduse, käesoleva põhikirja ja üldkoosoleku otsustest tulenevatele nõuetele;
7.3.8. LEADER-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi
toetusega seotud kohaliku tegevusgrupi rakenduskava vastuvõtmine;
7.3.9. tegevusgrupi projektitoetuste taotluste menetlemise ja hindamise korra kinnitamine ning teiste LEADER-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetusega seotud otsuste vastuvõtmine;
7.3.10. LEADER-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi
toetusega seotud strateegia rakendamist hindava seirekomisjoni moodustamine;
7.3.11. LEADER-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi
toetusega seotud projektide valikut tegeva hindamiskomisjoni moodustamine.
7.4. Volinike koosolekuid viiakse läbi volinike
koosoleku esimehe kutsel, vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem, kui kord 3
(kolme) kuu jooksul. Koosolek tuleb kokku kutsuda ka juhatuse liikme või
tegevjuhi nõudmisel. Volinike koosolek on pädev, kui kohal on üle poolte tema liikmetest.
7.5. Volinike koosolek võib teha otsuseid
koosolekut kokku kutsumata, elektroonilise hääletamisega. Otsuse vastuvõtmiseks
on vajalik, et kõigile volinikele saadetakse elektrooniliselt koosoleku
päevakord koos otsuste eelnõudega ja teatatakse hääletamise tähtaeg. Otsuse
vastuvõtmiseks elektroonilisel hääletamisel peab osalema üle poole volinike
koosoleku liikmetest ning otsuse vastuvõtmiseks kohaldatakse lihthäälteenamust,
st poolthääli üle 50% elektroonilisel hääletamisel osalenud volinike koosoleku
liikmetest.
7.6. Volinike koosoleku otsused võetakse vastu
lihthäälteenamusega. Iga volinike koosoleku liige omab üht häält, kui hääled
jagunevad võrdselt, saab otsustavaks volinike koosoleku esimehe hääl.
7.7. Volinike koosoleku otsused vormistatakse
kirjaliku protokollina, sellele kirjutavad alla volinike koosoleku esimees ja
protokollija. Volinike koosoleku liikmel, kes on hääletanud otsuse vastu, on
õigus esitada kirjalik eriarvamus, eriarvamus
lisatakse protokollile. Sellisel juhul volinike koosoleku liige vabaneb võimalikust vastutusest antud asjas.
7.8. Volinike koosoleku liikmed, kes oma
kohustuste täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt
Ühingule kahju tekitanud, vastutavad Ühingu ees solidaarselt otsese kahju
ulatuses. Otsuse nõuete esitamise kohta teeb üldkoosolek.
7.9. Volinike koosoleku esimees:
7.9.1. korraldab
volinike koosoleku tööd ja esindab Ühingut talle käesoleva põhikirjaga pandud
ulatuses;
7.9.2. juhatab
üldkoosolekuid ja volinike koosolekuid;
7.9.3. annab
ülesandeid Ühingu tegevjuhile ja kontrollib tema tegevust;
7.9.4. on
aruandekohustuslik üldkoosoleku ees;
7.9.5. äraolekul asendab teda esimehe volitusel üks volinike koosoleku
liikmetest.
8. ÜHINGU
JUHATUS
8.1. Juhatus
juhib ühingu jooksvat tegevust ning vastutab üldkoosoleku ja volinike koosoleku
otsuste täitmise eest;
8.2. Juhatus
on 1 - 3 liikmeline alaliselt tegutsev juhtimisorgan. Juhatuse esimehe ja
liikmete pädevusnõuded, lepingu tingimused ja tasu määrab volinike koosolek,
lepingu sõlmib volinike koosoleku esimees;
8.3. Osaleb
kõigi küsimuste ettevalmistamisel, mis vastavalt põhikirjale kuuluvad
otsustamisele üldkoosolekul või volinike koosoleku istungil;
8.4. Juhatus
käsutab käesoleva põhikirja nõudeid arvestades ühingu vara ja vahendeid,
esindab ühingut kõigis toimingutes ja tehingutes ning võib selleks volitada
teisi isikuid; kirjutab alla lepingutele, muudele tehingutele ja kohustustele;
8.5. Juhatus:
8.5.1. rakendab
volinike koosolekuga kooskõlastatult tööle ühingu büroo ja juhib büroo tööd;
esindab ühingut;
8.5.2. võtab
vastu uusi liikmeid ja peab arvestust ühingu liikmete ja liikmemaksu tasumise
üle;
8.5.3. korraldab
ühingu raamatupidamise ja esitab revisjonikomisjonile ja/või audiitorile
revideerimiseks vajalikud dokumendid ja selgitused;
8.5.4. koostab
ja esitab vastavalt põhikirjale aastaaruanded;
8.5.5. sõlmib
ja lõpetab lepinguid; korraldab ühingu varade kasutamist ja käsutamist;
8.5.6. määrab
liikmemaksu tasumise tingimused ja korra;
8.5.7. valmistab
koostöös volinike koosolekuga ette iga-aastase tegevusplaani;
8.5.8. valmistab
ette ja esitab kinnitamiseks vastavalt põhikirjale rakenduskava projekti;
8.5.9. annab
selgitusi ja tegevusaruandeid volinike koosolekule ja üldkoosolekule varade
kasutamise kohta ja ülesannete täitmise kohta;
8.5.10. teeb
volinike koosolekule ettepanekud üldkoosolekute vahelisel ajal väljaspool
üldkoosoleku kinnitatud tegevusplaani ja rakenduskava otsuste vastuvõtmiseks,
kui see on ühingu huvides ja kooskõlas ühingu eesmärgiga;
8.5.11. kinnitab hindamise töörühma ettepanekul
projektitaotluste paremusjärjestuse; otsustab teisi volinike koosoleku või
üldkoosoleku poolt talle lahendamiseks antud küsimusi ulatuses, mis ei kuulu
ühingu teiste organite ainupädevusse;
9. REVIDEERIMINE
9.1. Ühingu raamatupidamise aastaaruande ja
haldusaruande revideerimiseks, aga samuti raamatupidamise õigsuse kontrolliks
valitakse üldkoosoleku poolt üks või mitu revidenti.
9.2. Revidendiks ei või olla Ühingu juhatuse liige,
tegevjuht, samuti nende sugulased;
10. ÜHINGU VARA
10.1. Ühingu vara tekib:
10.1.1. liikmemaksudest;
10.1.2. varalistest annetustest ja eraldistest;
10.1.3. tulust, mida võidakse saada Ühingu väljaannete kirjastamisest,
müügist ja levitamisest, Ühingu vara kasutada andmisest, põhikirjaliste eesmärkidega kooskõlas olevate tuluürituste
korraldamisest;
10.1.4. muust tulust, mis on
vajalik Ühingu põhikirjalise tegevuse arendamiseks.
10.2. Ühingu vara saavad juhatus
ja tegevjuht kasutada ja käsutada ainult üldkoosoleku poolt kinnitatud
tegevuskava ja eelarve piires. Täiendavate laekumiste kasutamise otsustab
volinike koosolek.
10.3. Ühingust väljaarvamisel või
väljaastumisel tasutud liikmemaksu ei tagastata.
11. ÜHINGU TEGEVUSE LÕPETAMINE
11.1. Ühing on asutatud määramata ajaks.
11.2. Ühing reorganiseeritakse üldkoosoleku otsuse
alusel. Reorganiseerimisotsuses peab olema näidatud, kes on ühingu õigusjärglane (õigusjärglased), kellele
lähevad üle Ühingu kohustused ja õigused ning tehakse vastavad muudatused
Ühingu põhikirjas. Eelnimetatuga seotud
lepingutele jt. dokumentidele on volitatud alla kirjutama juhatuse esimees.
11.3. Ühing lõpetatakse vabatahtlikult üldkoosoleku
otsusel või sundlõpetatakse seaduses ettenähtud alustel.
11.4. Ühingu likvideerimismenetluse viivad läbi
likvideerijad. Vabatahtliku likvideerimise korral on likvideerijaiks juhatuse
liikmed.
11.5. Likvideerijatel on kõik juhatuse ja tegevjuhi
volitused ning nad kannavad oma võimaliku süülise käitumisega Ühingule
tekitatud kahju eest solidaarset vastutust.
11.6. Lisaks seadustes juriidilise isiku lõpetamist
reguleerivatele nõuetele:
11.6.1. juhatus ja tegevjuht koostavad viivitamatult raamatupidamisaruande
sellest likvideerimismenetlusele eelnevast ajast, mille kohta üldkoosolekule
aruannet veel esitatud ei ole;
11.6.2. üldkoosolek kinnitab aruande;
11.6.3. pärast likvideerimistoimingute läbiviimist likvideerijad koostavad
likvideerimisbilansi ning aruande, mis peab sisaldama selgitust
likvideerimismenetluse kulgemise, vara realiseerimistoimingute, võlgade
maksmise ja sissenõudmise kohta ning Ühingu vara jaotamise kohta;
11.6.4. Revident koostab likvideerimisbilansi revisjoni
11.6.5. üldkoosolek otsustab likvideerimisbilansi heakskiitmise ja
likvideerijate vastutusest vabastamise küsimuse.
11.7. Nõuete rahuldamisest järelejäänud vara
kasutamise ja jaotamise otsustab üldkoosolek.
Ühingu põhikiri on kinnitatud
asutamiskoosolekul 19. aprillil 2006.a.
Ühingu põhikiri on muudetud üldkoosolekul 06. augustil 2008.a.,
21. juunil 2012.a., 27. juunil 2014 a., 26.06.2019.a., 21.06.2021.a.