ESILEHT   •   KONTAKT
MTY logo facebook

     
 

Põhikiri


  

Mittetulundusühingu VÕRTSJÄRVE ÜHENDUS PÕHIKIRI

 

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Mittetulundusühingu nimetus on MTÜ VÕRTSJÄRVE ÜHENDUS ( edaspidi -Ühing ).

1.2. Ühingu juhatuse asukoht : Vaksali 2, Viljandi.

1.3. Ühingu tegevus hõlmab Kolga-Jaani valla, Kõo valla, Rannu valla, Rõngu valla ja Võhma

linna territooriumi.

1.4. Ühing on asutatud 19. aprillil 2006.a.

1.5. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik ja omab Eesti Vabariigi seadustes ettenähtud õigus– ja

teovõimet.

1.6. Ühing on avatud liikmelisusega organisatsioon.

1.7. Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ning lõpeb 31.detsembril.

2. TEGEVUSE EESMÄRGID ON:

2.1.Ühingu põhieesmärk on kohaliku initsiatiivi ning kohaliku elu arendamine, tegevuspiirkonna inegreeritud strateegia koostamine, elluviimine ja arendamine tuginedes kolme sektori partnerlusele.                        

2.2.Ühingu alameesmärkideks on:

2.2.1. Maapiirkondades töökohtade loomine ning alternatiivpõllumajandusele

kaasaaitamine;

2.2.2. Kohalikele toodetele lisaväärtuse andmine, turgudele ligipääsu avardamine läbi

kollektiivse tegevuse, uute piirkondlikust eripärast lähtuvate toodete ja teenuste

väljatöötamine;

2.2.3. Elukvaliteedi parandamisele kaasaaitamine;

2.2.4. Loodus-ja kultuuriväärtustele parima kasutuse leidmine, turismi arendamine;

2.2.5. Loodushoid ja keskkonnasäästlik majandamine;

2.2.6. Sotsiaalsete riskide vähendamine ja rehabilitatsioon;

2.2.7. Seoste leidmine ja koostöö algatamine erinevate majandussektorite vahel;

2.2.8. Eesti Euroopa Liidu liikmelisusega kaasnevate võimaluste selgitamine;

2.2.9. Omaalgatuslike tegevuste toetamine ja koostöö arendamine erinevate valdkondade

vahel;

2.2.10. Konkurentsivõime toetamine uute teadmiste ja tehnoloogiate kasutuselevõtmisega;

2.2.11. Kohaliku elu edendamine, tuginedes kolme sektori partnerlusele (avalik, ettevõtlus- ja

mittetulundussektor);

2.2.12. Piirkonna eripärast lähtudes toodete ja teenuste väljatöötamine, neile kollektiivse

tegevuse abil uute turgude leidmine.

3. EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS ÜHING:

3.1. Esindab oma liikmeid riigiasutustes, omavalitsustes ja teistes organisatsioonides;

3.2. Täidab liikmesorganisatsioonide vastastikust abistamist ja omavahelist koostööd korraldavat

funktsiooni;

3.3. Arendab igakülgset rahvusvahelist koostööd teiste riikide ja piirkondade, samuti

organisatsioonide, liikumiste ja ettevõtetega;

3.4. Valmistab, tellib, ostab, müüb ja vahetab teavet, sh kirjalikke õppe- ja teabematerjale,

trükiseid ja muid infokandjaid;

3.5. Viib läbi õppusi, seminare, konverentse ning toetab õpiringide ja arengurühmade tegevust;

3.6. Pakub tehnilist abi tegevuspiirkonnas tehtavatele uuringutele;

3.7. Nõustab omavalitsusi, ettevõtjaid ja kodanikeühendusi investeerimisvajaduste ja prioriteetide

osas;

3.8. Taotleb raha põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks;

3.9. Korraldab piirkonna tegevusprojektide rahastamist, nõustamist ja teostab järelvalvet.

Korraldab konkursse projektiideede saamiseks;

4. ÜHINGU LIIKMEKS VASTUVÕTMISE NING ÜHINGUST VÄLJAASTUMISE JA

VÄLJAARVAMISE KORD NING TINGIMUSED

4.1. Ühingu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda juriidiline isik, kes vastab liikmetele esitatavatele

nõuetele, soovib arendada ühingu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust, kohustub täitma

ühingu põhikirja ning üldkoosoleku, volinike koosoleku ja juhatuse otsuseid. Asutajaliikmed

loetakse ühingu liikmeteks.

4.2. Liikmeteks on:

4.2.1. avaliku sektori esindajatest kohalikud omavalitusüksused ( edaspidi omavalitsused);

4.2.2. mittetulundussektori esindajatest mittetulundusühingud, mis ei ole avaliku sektori

valitseva mõju all;

4.2.3. ettevõtlussektori esindajatest äriühingute esindajad või äriregistris registreeritud

füüsilisest isikust ettevõtjad.

4.3. Iga esindatud omavalitsuse kohta kuulub liikmeskonda vähemalt üks sama omavalitsuse

haldusterritooriumil tegutseva ettevõtlussektori esindaja ja mittetulundussektori esindaja.

Ühing on avatud uute liikmete vastuvõtuks ning liikmeskond on avalik.

4.4. Avaliku sektori osakaal igal ühingu organi otsustustasandil peab jääma alla 50 %.

4.5. Ühingu tegevuspiirkonnaks loetakse maapiirkonda, mille territoorium langeb kokku nende

omavalitsuste piiridega, mis on ühingu liikmeteks.

4.6. Ühingusse võivad kuuluda kohalikud omavalitsused, mis moodustavad ühtse tervikliku

geograafilise piirkonna, millel on ühine majanduslik ja sotsiaalne huvi.

4.7. Ühingu sisseastumismaksu ei kehtestata.

4.8. Ühingu liikmeks astumiseks esitab isik juhatusele kirjaliku avalduse, millele on lisatud kahe

sama omavalitsuse haldusterritooriumil tegutseva ühingu liikme soovitus. Ühingu liikmeks

vastuvõtmise otsustab juhatus 2 kuu jooksul.

4.9. Ühingust väljaastumiseks esitab liige Ühingule kirjaliku avalduse.

4.10. Ühingu liikme võib ühingust välja arvata volinike koosoleku otsusega, kui ta:

4.10.1. kahjustab oma tegevusega ühingu nime või mainet;

4.10.2. on jätnud täitmata põhikirjast tuleneva või ühingu organite poolt talle pandud

kohustuse;

4.10.3. ei ole majandusaasta lõpuks tasunud ühingu liikmemaksu ega taotlenud tasumistähtaja

pikendamist;

4.10.4. ei ole viimase kolme aasta jooksul osalenud ühelgi ühingu üldkoosolekul;

4.10.5. kasutab oma liikmestaatust kõlvatu konkurentsi tekitamiseks.

4.11. Ühingu liikme väljaarvamise otsustab volinike koosolek. Liikmel, kelle väljaarvamise

küsimust arutatakse, on õigus osaleda volinike koosolekul ja esineda oma seisukohaga antud

asjas.

4.12. Volinike koosoleku poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse

käsitlemist väljaarvamisele järgneval ühingu üldkoosolekul.

5. LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

5.1. Ühingu liikmetel on muude seaduses ja põhikirjas ettenähtud õiguste kõrval õigus:

5.1.1. osaleda hääleõigusega üldkoosolekul;

5.1.2. olla valitud ühingu organite liikmeks;

5.1.3. saada ühingu juhatuselt ja muudelt organitelt teavet ühingu tegevuse kohta;

5.1.4. kasutada ettenähtud korras ühingu vara ning saada liikmetele ettenähtud soodustusi.

5.2. Ühingu liige on kohustatud:

5.2.1. järgima ühingu põhikirja ja häid tavasid;

5.2.2. osalema ühingu tegevuses ning täitma talle üldkoosoleku, volinike koosolekuga või

juhatuse otsustega pandud kohustusi;

5.2.3. tasuma üldkoosoleku poolt määratud tähtajaks ühingu liikmemaksu (jooksva aasta

eest tuleb liikmemaksu maksta ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb aasta kestel).

6. ÜLDKOOSOLEK

6.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on ühingu üldkoosolek.

6.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

6.2.1. põhikirja muutmine;

6.2.2. eesmärgi muutmine;

6.2.3. volinike koosoleku liikmete määramine ja tagasikutsumine;

6.2.4. juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;

6.2.5. majandusaasta aruande kinnitamine

6.2.6. juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise

otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;

6.2.7. ühingule kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja

asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud

tehinguteks;

6.2.8. liikmemaksu maksmise korra ja suuruse kinnitamine;

6.2.9. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste

organite pädevusse.

6.3. Ühingu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus:

6.3.1. majandusaasta aruande kinnitamiseks;

6.3.2. juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu

liikmetest või kui seda nõuab revisjonikomisjon;

6.3.3. tegevusstrateegia kinnitamiseks;

6.3.4. muudel juhtudel, kui ühingu huvid seda nõuavad.

6.4. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatatakse igale liikmele kirjalikult või e-postiga vähemalt 7

päeva ette.

6.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline kui sellel osaleb vähemalt 1/3 ühingu liikmete arvust.

6.6. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud ühingu

liikmetest ning seadus ei näe ette suurema häälteenamuse nõuet.

6.7. Ühingu eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 ühingu liikmete nõusolek.

6.8. Ühingu nimel teostatavate tehingute lubatud maksimaalne suurus ilma üldkoosoleku eelneva

nõusolekuta otsustab üldkoosolek.

7. VOLINIKE KOOSOLEK

7.1. Volikogu koosoleku koosseisu kuulub 5 liiget. Kohaliku omavalitsusüksuste esindajate ja

riigi või kohaliku omavalitsusüksuse osalusega eraõiguslike juriidiliste esindajate esindatus

peab olema alla 50%. Ühest omavalitsusest võib volinike koosoleku koosseisu kuuluda vaid

ühe sektori esindaja.

7.2. Volinike koosoleku liikmed määrab üldkoosolek ametisse

7.3. Volinike koosoleku pädevusse kuulub:

7.3.1. volinike koosoleku esimehe valimine;

7.3.2. tegevuse vormide ja meetodite kindlaksmääramine;

7.3.3. ühingu liikmete väljaarvamine

7.3.4. ühingu tegevuskava, strateegia koostamine;

7.3.5. põhivara soetamine, sildfinantseerimislaenude võtmine, vara pantimine, rentimine jm

tehingute tegemine;

7.3.6. juhatuse liikmete töötasu määramine;

7.3.7. ühingu vara kasutamine ja käsutamine vastavalt seaduse, käesoleva põhikirja ja

üldkoosoleku otsustest tulenevatele nõuetele;

7.3.8. LEADER-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetusega seotud kohaliku

tegevusgrupi rakenduskava vastuvõtmine;

7.3.9. LEADER-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse või projektitoetusega

seotud otsuste vastuvõtmine;

7.3.10. LEADER-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetusega seotud strateegia

rakendamist hindava seirekomisjoni moodustamine;

7.3.11. LEADER-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetusega seotud projektide

valikut tegeva hindamiskomisjoni moodustamine.

7.4. Volinike koosolekuid viiakse läbi volinike koosoleku esimehe kutsel, vastavalt vajadusele,

kuid mitte harvem, kui kord 3 (kolme) kuu jooksul. Koosolek tuleb kokku kutsuda ka juhatuse

liikme või tegevjuhi nõudmisel. Volinike koosolek on pädev, kui kohal on üle poolte tema

liikmetest.

7.5. Volinike koosolek võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, elektroonilise

hääletamisega. Otsuse vastuvõtmiseks on vajalik, et kõigile volinikele saadetakse

elektrooniliselt koosoleku päevakord koos otsuste eelnõudega ja teatatakse hääletamise

tähtaeg. Otsuse vastuvõtmiseks elektroonilisel hääletamisel peab osalema üle poole volinike

koosoleku liikmetest ning otsuse vastuvõtmiseks kohaldatakse lihthäälteenamust, st poolthääli

üle 50% elektroonilisel hääletamisel osalenud volinike koosoleku liikmetest.

7.6. Volinike koosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Iga volinike koosoleku liige

omab üht häält, kui hääled jagunevad võrdselt, saab otsustavaks volinike koosoleku esimehe

hääl.

7.7. Volinike koosoleku otsused vormistatakse kirjaliku protokollina, sellele kirjutavad alla

volinike koosoleku esimees ja protokollija. Volinike koosoleku liikmel, kes on hääletanud

otsuse vastu, on õigus esitada kirjalik eriarvamus, eriarvamus lisatakse protokollile. Sellisel

juhul volinike koosoleku liige vabaneb võimalikust vastutusest antud asjas.

7.8. Volinike koosoleku liikmed, kes oma kohustuste täitmata jätmisega või mittenõuetekohase

täitmisega süüliselt Ühingule kahju tekitanud, vastutavad Ühingu ees solidaarselt otsese kahju

ulatuses. Otsuse nõuete esitamise kohta teeb üldkoosolek.

7.9. Volinike koosoleku esimees:

7.9.1. korraldab volinike koosoleku tööd ja esindab Ühingut talle käesoleva põhikirjaga

pandud ulatuses;

7.9.2. juhatab üldkoosolekuid ja volinike koosolekuid;

7.9.3. annab ülesandeid Ühingu tegevjuhile ja kontrollib tema tegevust;

7.9.4. on aruandekohustuslik üldkoosoleku ees;

7.9.5. äraolekul asendab teda esimehe volitusel üks volinike koosoleku liikmetest.

8. ÜHINGU JUHATUS

8.1. Juhatus juhib ühingu jooksvat tegevust ning vastutab üldkoosoleku ja volinike koosoleku

otsuste täitmise eest;

8.2. Juhatus on 1 - 3 liikmeline alaliselt tegutsev juhtimisorga. Juhatuse esimehe ja liikmete

pädevusnõuded, lepingu tingimused ja tasu määrab volinike koosolek, lepingu sõlmib volinike

koosoleku esimees;

8.3. Osaleb kõigi küsimuste ettevalmistamisel, mis vastavalt põhikirjale kuuluvad otsustamisele

üldkoosolekul või volinike koosoleku istungil;

8.4. Juhatus käsutab käesoleva põhikirja nõudeid arvestades ühingu vara ja vahendeid, esindab

ühingut kõigis toimingutes ja tehingutes ning võib selleks volitada teisi isikuid; kirjutab alla

lepingutele, muudele tehingutele ja kohustustele;

8.5. Juhatus:

8.5.1. rakendab volinike koosolekuga kooskõlastatult tööle ühingu büroo ja juhib büroo

tööd; esindab ühingut;

8.5.2. võtab vastu uusi liikmeid ja peab arvestust ühingu liikmete ja liikmemaksu tasumise

üle;

8.5.3. korraldab ühingu raamatupidamise ja esitab revisjonikomisjonile ja/või audiitorile

revideerimiseks vajalikud dokumendid ja selgitused;

8.5.4. koostab ja esitab vastavalt põhikirjale aastaaruanded;

8.5.5. sõlmib ja lõpetab lepinguid; korraldab ühingu varade kasutamist ja käsutamist;

8.5.6. määrab liikmemaksu tasumise tingimused ja korra;

8.5.7. valmistab koostöös volinike koosolekuga ette iga-aastase tegevusplaani;

8.5.8. valmistab ette ja esitab kinnitamiseks vastavalt põhikirjale rakenduskava projekti;

8.5.9. annab selgitusi ja tegevusaruandeid volinike koosolekule ja üldkoosolekule varade

kasutamise kohta ja ülesannete täitmise kohta;

8.5.10. teeb volinike koosolekule ettepanekud üldkoosolekute vahelisel ajal väljaspool

üldkoosoleku kinnitatud tegevusplaani ja rakenduskava otsuste vastuvõtmiseks, kui

see on ühingu huvides ja kooskõlas ühingu eesmärgiga;

8.5.11. otsustab teisi volinike koosoleku või üldkoosoleku poolt talle lahendamiseks antud

küsimusi ulatuses, mis ei kuulu ühingu teiste organite ainupädevusse;

9. REVIDEERIMINE

9.1. Ühingu raamatupidamise aastaaruande ja haldusaruande revideerimiseks, aga samuti

raamatupidamise õigsuse kontrolliks valitakse üldkoosoleku poolt üks või mitu revidenti.

Revidendi volituste tähtaeg on 2 (kaks) aastat.

9.2. Revidendiks ei või olla Ühingu juhatuse liige, tegevjuht, samuti nende sugulased;

10. ÜHINGU VARA

10.1. Ühingu vara tekib:

10.1.1. liikmemaksudest;

10.1.2. varalistest annetustest ja eraldistest;

10.1.3. tulust, mida võidakse saada Ühingu väljaannete kirjastamisest, müügist ja

levitamisest, Ühingu vara kasutada andmisest, põhikirjaliste eesmärkidega kooskõlas

olevate tuluürituste korraldamisest;

10.1.4. muust tulust, mis on vajalik Ühingu põhikirjalise tegevuse arendamiseks.

10.2. Ühingu vara saavad juhatus ja tegevjuht kasutada ja käsutada ainult üldkoosoleku

poolt kinnitatud tegevuskava ja eelarve piires. Täiendavate laekumiste kasutamise otsustab

volinike koosolek.

10.3. Ühingust väljaarvamisel või väljaastumisel tasutud liikmemaksu ei tagastata.

11. ÜHINGU TEGEVUSE LÕPETAMINE

11.1. Ühing on asutatud määramata ajaks.

11.2. Ühing reorganiseeritakse üldkoosoleku otsuse alusel. Reorganiseerimisotsuses peab olema

näidatud, kes on ühingu õigusjärglane (õigusjärglased), kellele lähevad üle Ühingu

kohustused ja õigused ning tehakse vastavad muudatused Ühingu põhikirjas. Eelnimetatuga

seotud lepingutele jt. dokumentidele on volitatud alla kirjutama juhatuse esimees.

11.3. Ühing lõpetatakse vabatahtlikult üldkoosoleku otsusel või sundlõpetatakse seaduses

ettenähtud alustel.

11.4. Ühingu likvideerimismenetluse viivad läbi likvideerijad. Vabatahtliku likvideerimise korral

on likvideerijaiks juhatuse liikmed.

11.5. Likvideerijatel on kõik juhatuse ja tegevjuhi volitused ning nad kannavad oma võimaliku

süülise käitumisega Ühingule tekitatud kahju eest solidaarset vastutust.

11.6. Lisaks seadustes juriidilise isiku lõpetamist reguleerivatele nõuetele:

11.6.1. juhatus ja tegevjuht koostavad viivitamatult raamatupidamisaruande sellest

likvideerimismenetlusele eelnevast ajast, mille kohta üldkoosolekule aruannet veel

esitatud ei ole;

11.6.2. üldkoosolek kinnitab aruande;

11.6.3. pärast likvideerimistoimingute läbiviimist likvideerijad koostavad likvideerimisbilansi

ning aruande, mis peab sisaldama selgitust likvideerimismenetluse kulgemise, vara

realiseerimistoimingute, võlgade maksmise ja sissenõudmise kohta ning Ühingu vara

jaotamise kohta;

11.6.4. Revident koostab likvideerimisbilansi revisjoni

11.6.5. üldkoosolek otsustab likvideerimisbilansi heakskiitmise ja likvideerijate vastutusest

vabastamise küsimuse.

11.7. Nõuete rahuldamisest järelejäänud vara kasutamise ja jaotamise otsustab üldkoosolek.

Ühingu põhikiri on kinnitatud asutamiskoosolekul 19. aprillil 2006.a.

Ühingu põhikiri on muudetud üldkoosolekul 06. augustil 2008.a., 21. juunil 2012.a. ja 27. juunil 2014

a.